Millised on valandite tahkestamise meetodid?

Valandite puhul on kolm peamist tahkumisrežiimi: kihtide kaupa tahkumine, vahepealne tahkumine ja mahutahendamine (pasta tahkumine). .

‌Kihtide kaupa tahkumine‌: selles tahkestamisrežiimis eraldatakse valandi ristlõikes tahke faas ja vedel faas selge piiriga. Levinud puhastes metallides ja eutektilistes sulamites, nagu hallmalm, madala süsinikusisaldusega teras, tööstuslik puhas vask, tööstuslik puhas alumiinium, eutektilised alumiiniumi ränisulamid ja mõned messingid. Kiht-kihilt tahkunud sulamid on tugeva täitevõimega, mis on mugav kahanemisõõnsuste ja kokkutõmbumise vältimiseks. Valandi sisemine struktuur on tihe ja kvaliteetne.

Vahepealne tahkumine: kui sulami kristalliseerumistemperatuuri vahemik on lai, kuid valamise ristlõike temperatuurigradient on suur, jääb tahkumistsooni laius kihtide kaupa tahkumise ja mahu tahkumise vahele. Levinud keskmise süsinikusisaldusega terase, suure mangaanisisaldusega terase, valge malmi jne puhul. Vahepealse tahkumise valandid on kokkutõmbumise kompenseerimise, kuumpragunemise tendentsi ja voolavuse poolest kiht-kihilise tahkumise ja mahulise tahkumise vahel.

Mahuline tahkumine (pasta tahkumine): Sel viisil on tahkestumise tsoon, kus vedel ja tahke aine koos eksisteerivad, väga lai, läbides isegi kogu valandi ristlõike. Levinud kõrgtugevast malmist, kõrge süsinikusisaldusega terasest, tinapronksist ja mõnest messingist. Mahulise tahkumisega sulamil on halb täitevõime, lahtine sisemine struktuur, halb valukvaliteet ning kristalliseerunud ja tahke valandi saamine on keeruline.